Moskva ja kogu Venemaa patriarhi KIRILLUSE

Moskva ja kogu Venemaa patriarhi KIRILLUSE

Jõululäkitus ülemhingekarjastele, preestritele, mungaelupidajatele

ja kõigile Vene Õigeusu Kiriku ustavatele lastele

Ülipühitsetud ülemhingekarjased, austatud isad,

kõigeausamad mungad ja nunnad, kallid vennad ja õed!

Tänasel valgustkiirgaval ööl elame vaimulikult taaskord läbi seda rõõmu, mida anti maailmale Päästja leidmisel. Taas näeme oma mõttes Elava Jumala Poega, kes lebab sõimes Petlemma koopas. Taas kuuleme oma südames inglite häält laulmas kiitust Loojale ja Lunastajale: „Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu, inimestest hea meel“ (Lk. 2,14).

Keskendudes taevavägede kiituselaulu kuulama, teadvustame, et Kristuse Sündimine on ajatu tähendusega ja sellel on otsene seos iga inimese saatusega. Ka see inimene, kes veel ei tea midagi Lunastaja vägitööst, võib nüüd leida Tõe tundmise, saada Jumala lapseks ning pärida igavese elu. Kristuse Sündimine ilmutab meile tõe meie endi kohta ja teeb võimalikuks seda tõde tunnetada ja omaks võtta.

Meenutagem, et esimene inimene oli loodud täiuslikuks, Jumala näo ja sarnasuse järgi (vt. 1.Mo. 1,26). Kuid Jumala käsusõnast üle astudes moonutas Aadam Jumala plaani inimese kohta. Kaotades elava osaduse Jumalaga, vajus inimkond üha enam ja enam patu ja kõrkuse sügavikku. Aga siis saadab oma loodut armastav ja talle pääsemist sooviv Issand maailma oma Ainusündinud Poja, kes taastas inimloomuse terviklikkuse ja sai uueks Aadamaks. Kristus näitas meile eeskuju elust, mis vastab Jumalikule plaanile inimese kohta. See eeskuju on kindel orientiir, mis aitab meil teelt mitte kõrvale kalduda ja leida ainus õige suund, mis viiks elu täiuseni nii maistes tingimustes kui ka igavikus.

Me käime seda päästvat teed mööda, kui vastame Jumala kutsetele. Üks selline meile suunatud kutse on apostel Pauluse kirjas: „Austage Jumalat oma ihus ja hinges, mis on Jumala päralt“ (1.Kor. 6,20). See tähendab, et me kiidame Jumalat mitte üksnes palvetes ja lauludes, vaid ka heade tegudega oma ligimese, oma rahva ja Kiriku heaks.

Selline töö muutub Kristuse nimel tehtavaks rõõmsaks tööks, mis reaalselt muudab meid ümbritsevat maailma ja meid endid. Inimesed hakkavad tajuma ühtekuuluvust, kui töötavad mitte sunniviisil ja mitte kasuahnusest, vaid siirast soovist teha head ja kasulikku tööd. Nõndaviisi teenime üheskoos Loojat, viies ellu Tema tahet. Kreeka keeles tähendab „liturgia“ ühistööd, „talgut“. Kogu meie elu peaks saama Liturgiaks, ühispalveks ja ühistööks, mida teeme selleks, et kehastada Jumala plaani maailma ja inimese kohta ning nõndaviisi saadame kiitust ja austust Loojale. See nõuab meilt solidaarsust õdede ja vendadega usus, aga ka nendega, kes pole veel oma südames leidnud Issandat, vaid on alles teel Tema poole nagu hommikumaa targad Evangeeliumi jutustusest.

Jõupingutuste ühendamise tähtsust häda ja õnnetuse ületamisel näitasid meile möödunud aasta tulekahjud, põud ja üleujutused Venemaal ning mõnedes teistes maades ajaloolistel Vene aladel. Need viletsused tuletasid meile veel kord meelde ligimese aitamise kristlikku kohustust olenemata ligimese veendumustest, rahvusest, sotsiaalsest seisundist. Selle suve palavatel kuudel jagasid paljud inimesed lahkelt oma jõudu, aega ja vara nendega, keda nad üldse ei tundnud ja keda vaevalt kunagi veel kohtavad. Mille nimel nad seda tegid? Kaastundest nende vastu, kellel on halb, kes kannatab puudust või kes vajab abi.

Ühiskondlik solidaarsus, ühised teod ühiste eesmärkide saavutamiseks pole võimalikud ilma egoismi ületamiseta, ilma enesesunnita, ilma loobumiseta enesekesksest suhtumisest oma vajadustesse ja huvidesse. Tõelise „vaimu ühtsuse“ (Ef. 4,3) aluseks on armastuse seadus, mille Päästja meile pärandas. Rahva ühtsus ei peaks piirduma vaid katsumuste minutitega. Sellest peaks saama lahutamatu osa meie rahvusteadvusest ja elust.

Kirikliku ühtsuse väge tundsin ma selgelt külastuste ajal Venemaa, Ukraina, Kasahhimaa ja Azerbaidžaani paljudesse piiskopkondadesse. Kõikjal nägin ma ülemhingekarjaste, vaimulike, mungaelupidajate ja ilmalike valmidust töötada õigeusu hüvanguks, täiustada koguduse-, kloostri- ja piiskopkonna tegevust. See sisendab lootust edukale kirikuelu arengule ühinemise ja koostöö vaimus.

Ülipühitsetud ülemhingekarjased, austatud vaimulikud, kloostrielanikud, vennad ja õed, rõõmuga täidetud südamest õnnitlen Teid Kristuse Sündimise suure ja päästva püha puhul ning uue aasta puhul. Palvelikult soovin Teile kõigile, et oleksite Jumala tahte usinad täitjad, kes toovad vaimulikke kingitusi täna sündinud maailma Päästjale, et Tema nimi saaks austatud alati, nüüd ja ikka ja igavesti.

Aamen.

KIRILLUS

MOSKVA JA KOGU VENEMAA PATRIARH

Kristuse Sündimine 2010/2011